Teil eines Werkes 
Bd. 1 (1902) Verfassung, Stammbäume und Überlieferungen
Entstehung
Seite
340
Einzelbild herunterladen
 

E usuia Amelia

e Palä'ie

tasi 'o Sua'ese Gaoteote

Usu S u a r e s e G a o t e o t e

ia le af. o Liufau i Aüa

tasi 'o Pogafala Pogafala wurde im Streite von Samusu

totgesclilagen.

tasi 'o Sinai t-a'aga lebt heute noch.

Usu Tupuola

Usu Ta 110

Usu Iliili

Usu Tupuola

Usu Tupuola

Usu Lea'e

Usu Tupuola

Usu Tua

Usu Tupuola

D. r O le gafa a Tupuola 1 .

ia Lei 'u

'o le af. 0 Tua i Fagasä tnlafale; auch einen Häuptling Tua giebt tasi '0 Tupuola es in Pavaiai, Itulagi.

tasi 'o Salanoa tasi 'o Tano

ia S i n a

le af. o Soi i Fagasä Sprecher,

tasi 'o Leao'a tasi 'o Iliili

ia T u a u in u

le af. o Tuioao'a i ? tasi 'o Tupuola tasi 'o Te'o

ia F a 'ata f e gatausal a

le af. 0 Fllimaono i Fagasä ein Fuimaono ist auch in Aoloau. tasi 'o T u p u o 1 a

ia S a 1 a

le af. o Leas io i Asti

tasi 'o Lea'e Lea'e ist ein Sprecher von Asu; siehe fip.

ia F a t u

le af. o Moauanu i Aoloau Sprecher, tasi 'o Tupuola tasi 'o Lea'e tasi 'o Moaiianu

ia Tana'iiiiainao

le af. o Sala i Fagasä Sprecher,

tasi 'o Tupuola tasi 'o Tua

ia Fatu! egae'e

le af. o Tu in ei i Fagasä siehe Hp. tasi 'o Tupuola ma Tua nia Ulaiasi

ia ?

se fatine Asu

tasi 'o Tupuola ma Sinianila teine

In Fagasa. Der Name Tupuola kam nicht durch Heirat nach Tutuila, sondern wurde durch die Mata'afa-Familie in Amaile als Geschenk gebracht.